.Wav — Vormingu avaldasid 1991. aastal Microsoft ja IBM Windows 3.1 tarbeks. Viimaste seas on näiteks AIFF, loodud Macintoshi arvutite jaoks, BWF, mis sisaldab rohkem metaandmeid ning on kasutusel filmi, raadio ja televisiooni salvestusvormingu standardina. 16bit ja 44,1 kHz CD-le salvetamisele. Suurem dünaamiline vahemik192 kHz, maksimaalne faili suurus 4GB
.mp3 ehk MPEG Audio Layer III — selliseid faile vastava tarkvara abil esitada arvuti, MP3-mängija ja nutitelefon või muu selleks otstarbeks mõeldud seadme abil. 1987 Saksamaa asuv Fraunhoferi Instituut alustas EUREKA projekti EU147 raames uurimistööd digitaalse audio levitamise alal. CD-plaadile on heli salvestatud tihendamata 16-bitise ja 44 100 Hz. Maks bit 320 kbit/s
.Midi ehk Musical Instrument Digital Interface — 1981. aastal loodud andmevahetusprotokoll, mis võimaldab elektroonilistel muusikainstrumentidel, arvutitel ja teistel seadmetel omavahel suhelda, üksteist juhtida ja sünkroonida. MIDI standard käsitleb digitaalsed käske – sündmuste teateid ja nende edastamist, mis hõlmab teavet näiteks tempo, helikõrguse, oktavi, helitugevuse, modulatsiooni, helipanoraamis paiknemise jne kohta. Kokku edastatakse 320 mikrosekundilise ajavahemiku vältel 10 bitti ühe jadamisi saadetud baidi kohta. USB võimaldab süsteemi lisada kuni 127 välist seadet, mis on tinginud MIDI tööstuses tendentsi luua süsteeme, kus seadmete omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse minimaalsel hulgal lisaühendusi.
TÖÖOPERATSIOONIDHELISTUUDIOS
Ükskõik, mis eesmärgil heli salvestatakse, tööoperatsioonid on jaotatavad
järgmiselt:
Preproduktsioon
Salvestamine
Postproduktsioon
Miksimine
Masterdamine
Preproduktsioon:
Preproduktsioon on salvestuse planeerimine — näiteks:
Mis tehnika abil salvestatakse intervjuu, kas mikrofonid on
kaadris või sellest väljas (TV) — sellest sõltub mikrofoni valik
Millele salvestatakse: kas arvutisse, HD-salvestile,
MP3-diktofonile jne.
Milline on salvestatava bändi koosseis ja muusika, kas
salvestatakse korraga või ridahaaval, seega tehnika ja ruumi
planeerimine
Stuudioaja planeerimine
Salvestamine
Salvestatakse stuudios, kontserdisaalis, välitingimustes (näit
intervjuud või loodushäälte salvestamine)
Kasutatav tehnika peab vastama vajadustele
Tuleb pöörata tähelepanu tehnilisele kvaliteedile — ei tohi olla
digitaalset moonutust, samas peab nivoo olema piisav, mürasid
võimalikult madalal hoides
Kunstiliselt võimalikult kõrgetasemeline — luues stuudios sobiva
psühholoogilise atmosfääri
Postproduktsioon
Eestikeelne sobiv termin oleks heli järeltöötlus.
Filmiheli korral aga JÄRELHELINDAMINE
Postproduktsioon on materjali salvestusjärgne töötlemine, valimine, lõikamine,
jätkamine
Enamasti toimub postproduktsioon tänapäeval arvutikeskkonnas, enamasti
salvestusprogrammi abil
Eriti komplitseeritud juhtudel minnakse failidega vahepeal spetsiaalsetesse
redigeerimisprogrammidesse (Wavelab, Adobe Audition, VS Peak, Izotope RX)
Miksimine
Miksimine on salvestatud helifailide ehk partiide kokkuliitmine uueks
terviklikuks failiks mono, stereo või ruumiheli (surround)-formaadis
Reguleeritakse partiide tugevusi, panoraami, dünaamikat, helieffekte, tämbreid
ja muusika puhul püütakse leida-lisada, miskit, mis teeks teose huvitavaks
Masterdamine
Masterdamine on miksitud materjalile lõpliku lihvi andmine
Seadistatakse lõplikult teose üldine helitugevus, dünaamika, tämber, effektid
jne
Muusikas on CD-premaster ehk CD-master viimane etapp enne materjali
tirazeerimist plaadivabrikus
Меhhaaniline helisalvestus
Fonograaf ja grammofon olid
esimesed helisalvestusseadmed
Grammofonid saavutasid
tehnilise täiuslikuse tipu 20.
sajandi 80.-ndatel aastatel
Professionalsed DJ-d ja
audiofriigid kasutavad veel
tänapäevalgi
Fonograaf ja grammofon olid esimesed helisalvestusseadmed Grammofonid saavutasid tehnilise täiuslikuse tipu 20.sajandi 80.-ndatel aastatel Professionalsed DJ-d ja audiofriigid kasutavad veel tänapäevalgi Puudusteks on plaatide väikevastupidavus , tundlikkushäiretele ja vibratsioonile ningpiiratud dünaamika
Маgnetiline helisalvestus
1- kustuspea, 2- salvestuspea, 3- taasesituspea
Salvestuspea mõjutab magnetväljaga läbi kitsa pilu magnetlinti ja
tekitab selles jääkmagneetumuse
Taasesituspeas indutseeritakse jääkmagneetumuse tõttu vahelduvvool
Standardid on väga erinevad: alates 3,81 mm kassetilindist kuni
2-tollise 24-realise magnetlindini.
Mida laiem lint ja suurem lindi liikumiskiirus, seda kvaliteetsem heli.
Analoogmagnetofonid vajavad pidevad hooldamist, kontrolli ja
häälestamist, seetõttu on taolise aparatuuriga stuudios vaja teenindav
personal
Kõik digitaalsed magnetofonid kasutavad sarnaselt videomakkidelepöörlevaid päid.) See võimaldab oluliselt vähendada lindi liikumiskiirust ja suurendadasalvestusaega.16-bitise 44,1 kHz salvestuse korral on sekundis vaja salvestada ca 705 000impulssi.
Audio CD
Аidio Cdtöötati välja Sony poolt 1983.-l aastal
Alggselt mahutas kuni 74 min stereoheli, praegu 80
minutit ja rohkem
Kompresseerimata heli PCM-vormingus (pulse code
modulation)
Standard on kirjeldatud nn. Punases raamatus (red book)
Näit projekti algul 2 sek vaikust, maks. 99 träkki,
stereos, minimaalne loo pikus 4 sekundit jne
Digitaalsed multitrackid
8- realine Tascami digitaalne magnetofon kasutab
salvestuseks Hi8 videokassette
8- realine Alesise digitaalne magnetofon kasutab Super VHS
videokassette (ADAT-standard)
Mõlemat tüüpi on võimalik panna tööle mitu seadet
üheagselt sünkroonis
Minidisc
Töötati välja Sony firma poolt 1992.-l aastal
Salvestuspõhimõte on magnet-salvestatkse magnetiliselt, kustutatakse optiliselt (laseriga)
Kasutatakse materjali kompresseerimist ATRAC-formaadis
Võimalik on materjali redigeerimine (lõikamine, jätkamine jne)
MIKROFONIDE PARAMEETRID
Mikrofonid erinevad üksteisest tehniliste parameetrite poolest.
Tähtsaimad neist on:
Sagedusvahemik (Hz)
Tundlikkus (mV/Pa või dB/Pa)
Lubatud maksimaalne helirõhk (dB või Pa)
Elektriline takistus (Ω)
Mittelineaarmoonutus (%)
(Oma)müra tase (dB)
Sagedusvahemik
Shure Beta 58 sagedusvahemik on 50-16
000 Hz
Toodetakse spetsiaalseid mikrofone
bassiinstrumentidele, mille
sagedusvahemik on oluliselt madalam,
näit AKG D 112 (20-17 000 Hz)
Kondensaatormikrofonidel on tavaliselt lai
sagedusriba , näiteks AKG C414-l on see
20-20 000 Hz
Tundlikkus
Mikrofoni tundlikkus näitab, kui effektiivselt muundab mikrofon akustilisi
võnkumisi elektrisignaaliks
Väljendatakse mV/Pa või dB/Pa kohta.
Näitab kui suur vahelduvpinge tekitatakse ühikulise (1 Pa) suuruse helirõhu korral
1 Pa helirõhku on detsibellskaalas omakorda 96 dB
Elektriline takistus
Mikrofoni takistus iseloomustab mikrofoni sobitumist järgmise seadmega.
Kui takistus on liiga suur või väike, edastatakse kas liiga nõrk signaal või tekivad
mürad.
Optimaalseks loetakse kui mikrofoni takistus on 5 – 10 korda väiksem järgneva
seadme (mikser või helikaart) sisendtakistusest
Shure Beta 58 R = 290 Ω
Mikrofonide tüübid
Tänapäeval enimkasutatavate mikrofonide konstruktsioonid
mõeldi välja 20. sajandi esimesel veerndil. Sealt edasi on
tegeldud lahenduste täiustamisega.
Enimlevinud konstruktsioonitüübid on:
Dünaamilised mikrofonid
Kondensaatormikrofonid
Lintmikrofonid (ribbon mic)
Süsimikrofonid (vanad Belli telefonimikrofonid)
DÜNAAMILINE MIKROFON
Dünaamilise mikrofon töötab
elektromagnetilise induktsiooni
põhimõttel
Silindrilise püsimagneti pilus on
õhukesele alusele keritud traadist
pool, mis on ühendatud
mikrofoni membraaniga
Helilaine liigutab pooli
edasi-tagasi magneti
magnetväljas ja tekitab poolis
vahelduvvoolu
Enimlevinud dünaamiline mikrofon Shure Beta 58
Suuremembraanilised mikrofonid
Suuremembraaniliste mikrofonide membraan on
suurusjärgus 1” ehk 2,5 cm
Sellised mikrofonid toovad välja detailid, teevad heli
“Suuremaks kui elu”. Suurendatakse nii hääle
positiivseid omadusi kui ka näiteks ruumi puudujääke
(näit. liigne kaja), seega nõuavad kasutamisel
tähelepanelikkust ja ettevaatlikust.
kasutatakse nii stuudio- kui “live”-salvestustel
Neumann M 147
Väikesemembraanilised mikrofonid
Väikesemembraaniliste mikrofonide heli on neutraalne, see on tüeliselt “heli
ühes konkreetses punktis”. Nad ei kaunista heli. Kautatakse kui on eesmärgiks
realistlik naturaalne sound.
DPA 4090 (membraan 5,4 mm)
Оktava МК 012
Lintmikrofon (ribbon mic)
Õhuke gofreeritud fooliumiriba toimib
membraanina ja võngub põsimaneti
magnetväljas.
Üldiselt on kategooriliselt keelatud lülitada
fantoomtoidet, see rikub kohe mikrofoni
(tänapäeval on ka erandeid)
Heli suuna tajumine
Inimene tajub heli suunda ja stereoeffekti tänu kahe kõrva olemasolule
Eksisteerib kaks tajumehhanismi, mis võivad esineda nii eraldi kui ka koos:
Tugevuste erinevus (panpot)
Viivis ehk hilinemine kaugemas kõrvas (delay)
Mikrofonide abil simuleeritakse mõlemat olukorda
Lisks eeltoodule tunnetab inimene ka kas heli tuleb eest või tagant ja kas ülalt või alt-
Vokaaali salvestamine stuudios
Vokaali kvaliteetne salvestamine stuudios toimub tavaliselt
kondensaatormikrofonidega, sest nende kvaliteet on parem.
Enamasti kasutatakse suurememembraanilisi
kondensaatoemikrofone, mis asuvad esitajast umbes 20 – 40 cm
kaugusel.
Seda võiks käsitleda kui LAIENDATUD LÄHITEHNIKAT
МIKSERPULT
Mikserpult on helistuudio keskne seade, mille abil
signaale võimendatakse, ühtlustatakse nivoosid,
segustatakse, töödeldakse ja suunatakse.
Mikserpult võib arvutistuudios olla virtuaalne ja
sisalduda salvestustarkvaras
Tüüpiline väike mikserpult Behringer MX802A
MIKSERPULT — keskne kommutatsioonisõlm
Mikserpuldi ülesanded:
Signaalide võimendamine
Signaalide segustamine
Signaalide töötlemine
Signaalide suunamine
MIKSERPULDI PARAMEETRID
Kanalite arv. Näitab, mitu signaaliallikat saab sisenditesse lülitada, palju on gruppe, palju onväljundeid. Kirjutatakse näiteks 16:4:2 (16 sisendit, 4 gruppi, 2 peaväljundit)
Signaal/müra suhe (S/N Ratio). Odavad kahisevad-mürisevad.
Mittelineaarmoonutus (THD)
Sagedusriba.
Kanalite läbikostvusEkvalaiseri ribade arv ja reguleerimisulatus
Sisendtakistused (erinevates sisendites erinevad)
Väljundtakistus
Tugevusregulaatori pikkus. Mida pikem, seda täpsem on tugevuse reguleerimine
DIGIMIKSERITE OLEMUS
Kogu töö toimub sisemise protsessori abil digitaalkeskkonnas (välja arvatud tavaliselt
eelvõimendi)
Regulaatorid on motoriseeritud.
Kõik tähtsad parameetrid on programmeeritavad nii igaüks omaette ( EQ,
dünaamikaprotsessorid, effektid) kui ka stseenid (st kõik eelnev + helitugevused,
suunamised effektidesse, monitoridesse, kanalite viivised jne)
Теhnilised tingimused
digital clipping 0 dB FS
analog distortion -8 dB FS
reference level -20 dB FS
Filmihelil on ette nähtud kindel keskmine tugevus (ingl. k.
Reference Level, referentstugevus)
-20 dBFS = 0 VU = 85 dB SPL
Keskmine nivoo kalibreeritakse ehk seadistatakse nii, et mikseri väljund
oleks 0 dB ehk lubatud normaalne maksimum kui (ruut)keskmine signaal on
-20 dB FS ja kõlarid mängivad sellist heli @ 1 m 85 dB SPL helitugevusega
Telesaadetel oleks vastav helitugevus @ 1 m 85 78 dB SPL (arvestatakse, et
telereid kuulatakse pisut vaiksemalt)*
Analoogseadmete puhul arvestatakse, et maksimumid ei ületaks — 8 dBFS
(keskmine mikserite headroom 12 dB)
SMPTE
SMPTE — Society of Motion Pictures and Television Engineers
Filmi helindamisel on kaks põhiküsimust
Mis hetkel miski külab
Millise kiirusega
SMPTE on seega aja lugemise kood
00 : 00 : 00 :00
Tunnid, minutid, sekundid, kaadrid (frames)
Kaadrite arv alates 24-st (film) kuni 59.94 (NTSC HDV)
Kaadrisageduse standardid
24 — film
25 — PAL-televisioon
29,97 — NTSC-televisioon (ehk 0,1 % aeglasem kui 30)
30 -must-valge NTSC-televisioon
23,976 — HD video NTSC-süsteemis
ON VÄIKE PROBLEEM. SMPTE koodi viimane arv saab
olla ainult täisarv!!!
Non Drop formaat NTSC-süsteemis loeb kõik kaadrid
Drop -formaat jätab teatavad kaadrid lugemata (kaadrid
ise mängitakse)
Igas minutis 9 minuti jooksul jäetakse lugemata 2 kaadrit ja igas
kümnendas minutis loetakse kõik kaadrid. Seega ei loeta 10 minuti
jooksul 18 kaadrit
VIDEO PRO TOOLSIS
Helindamiseks imporditakse videofail Pro Toolsi videoreale
(tekib importimisel automaatselt)
Videofail peab olema Quick Time -compatible : mov, mpeg, avi,
sorenson, Cinepak, Flash, DV
Pro Tools LE8 ei võimalda töötada SMPTE koodiga, kasutada
HELIDE LIIGID FILMIS
Dialoog
Narrator — kaadritagune jutustaja
Sound effects
Ambience — stseeni helitaustad (tänavamüra jne)
The score — muusika , mis on spetsiaalselt kirjutatud
filmile
The jingle — reklaamide muusika (eesti k. ka “kõll”)
Enviromental music — muusika , mis kõlab kaadris
(autoraadio, ööklubi jms)
Soundtrack music — lähedane score-le,
kaadritevaheline muusika
Foley sounds — helitaustad, mis on loodud stuudios
Kodutöö failiga oli muudatud helisagedus, tugevus ja mõnes kohas lisatud effektid