Valgus

Üks esimesi fotograafia reegleid on see, et vastu valgust ei pildistata. Pildistamisel silmas pidada (ning vajadusel teadlikult rikkuda).

Teravustamine ja taust

Puuduta ekraanil seda kohta, mida soovid teravamalt näha.

Silmapiir

Mõne kompositsiooni puhul on horisondijoont väga lihtne määrata, kui aga pildil on palju objekte, võib selle jälgimine keerulisem olla

Videofilmi monteerimise tarkvara

Digitaalne video – Resolutsioon ja suurus

1280×720 või 1920×1080 – Esimene kõige oluline digitaalse video salvestamise või töötlemise parameeter on video resolutsioon ehk eraldusvõime. Tegemist on video suurusega, kus kaadri laiust ja kõrgust loetakse pikslites (px).

kuvasuhtena (aspect ratio) ning enamus videostandardeid kasutab selleks 4:3 või 16:9

Kompressioonid jagatakse veel kaheks:

• kadudeta kompressioon (lossless compression)
• kadudega kompressioon (lossy compression)

Hetkel tegelevad nende algoritmidega päris paljud organisatasioonid, mis üritavad leida faili suuruse ja kvaliteedi parimat suhet. Näiteks:

• Motion Pictures Experts Group (MPEG)
• Joint Phtographic Experts Group (JPEG)
• DivXNetworks Inc
• DSP Group
• Sony
• Microsoft
• Joint Video Team (JVT)

Reeglina tunneb selle ära failitüübist. Näiteks

• .avi
• .mpeg
• .mpg
• .flv
• .mov
• .mp4

Hea kvaliteediga video

QuickTime ja Animation
(quality 100%)
H.264
muutumatu bitikiirus 5 ja 10Mbps vahel, näiteks  bitrate: CBR 5Mbps

AAC
44,1kHz
320 kbps

Normaalse suurusega video

QuickTime formaati Photo-JPEG koodekit
(quality 90-100%)
H.264
BR, 2 pass, kus Target Bitrate: 5Mbps ja Maximum Bitrate: 7Mbps.

KAADRIKOMPOSITSIOON

Filmimise põhiplaanid on:

• superüldplaan
• üldplaan
• keskplaan
• suurplaan
• ülisuurplaan
• detailplaan

Superüldplaan, kus subjekti pole näha, kasutatakse tavaliselt järgneva stseeni sissejuhatuseks. Näiteks sobib alustada plaaniga linnavaatest. Õppevideos sobiks näiteks sissejuhatuseks vaade koolimajast.

Üldplaan – Filmitav objekt on näha täies mõõdus (ei tohiks välja jätta kehaosi). Üldplaan näitab tegelast täispikkuses ja ümbrust parasjagu niipalju, kui mahub. Nii ümbrus kui tegelane on võrdse tähtsusega.

Keskplaani kasutatakse, kui alumine kehaosa ei oma olulist rolli. Kasutatakse emotsionaalsemate kaadrite saavutamiseks ja see kannab endas rohkelt informatsiooni kehakeele kasutamise kohta nagu näiteks käte liigutamine, näoilmed. Keskplaani kasutatakse tihti vestluste filmimisel.

Suurplaani kasutatakse eelkõige näoilme edastamiseks (ilma pisidetailideta). Kaadris on näha nägu, kael ja õlad, et rõhutada öeldava tähtsust.

Ülisuures plaanis suumitakse aeglaselt sisse, et eriliselt rõhutada öeldu tähtsust.

Detailne plaan fokuseerib ühele detailile, kindla sooviga täpsustada reaktsiooni (detaili). Seda kasutatakse tihti dramaatilistes stseenides.

KUUS MONTAAŽI ELEMENTI (THOMSON, ROY. GRAMMAR OFTHE EDIT.)

Motivatsioon – lõikel peab olema põhjus.
► Uus informatsioon – iga järgmine kaader peab andma midagi uut, viima
lugu edasi.
► Kaadri kompositsioon – ehk plaani suuruste ja võttenurkade muutmisel
tekkiv
vaheldus.
► Heli – heli enne või pärast lõiget (”L” ja ”J” lõige).
► Kaamera nurk (180 kraadi ja 30 kraadi reegel).
► Pidevus – sisu, liikumise, positsiooni ja heli pidevus.

KAHE KAADRI VAHELISED SEOSED (KATZ, STEVEN D. FILM DIRECTINGSHOT BY SHOT.)

► Ruumiline seos
► Lõige üldplaanist keskplaani, sealt edasi suurde plaani.
► Ajaline seos
► Aja välja lõikamine, me ei pea kogu tegevust näitama.
► Rütmiline seos
► Kaks plaani haakuvad teineteisega rütmiliselt.
► Graafiline seos
► Plaanid on visuaalselt sarnased.
► Loogiline seos
► Vaataja paneb kaks plaani ise kokku.

PIDEVUSMONTAAŽ (“CONTINUITY”)

► Pidevusmontaažis peaks ühe stseeni sees olema:
► Sarnane pildi heledus/kontrastsus
► Sarnane tonaalsus ja värvid
► Sarnane tagataust (horisontaalsed ja vertikaalsed jooned jne.)
► Pidevusmontaažis peab iga plaan andma vaatajale uut informatsiooni (olema eelmisest plaanist erinev), kuid sama ajal ka pisut sarnane eelmisega (sisaldama seda, mida me juba teame).

NÄHTAMATU MONTAAŽ

► Kaadrisisene liikumine aitab lõiget varjata (lõige on motiveeriud ja
liikumine jätkub).
► Näiteks: ukse avamine, püsti tõusmine, silma pilgutus, pea pööramine jne.
► Kaadrisse sisenemine ja kaadrist väljumine
► Tähelepanu filmimisel: lase inimesel või muul objektil kaadrist väljuda ning oota paar sekundit. Alles siis vajuta stop. Sama kehtib ka kaadri alguses (vastupidi)

KÜSIMUSE JA VASTUSE AHEL

► Montaažiga loome me pidevalt KÜSIMUSI ja anname neile VASTUSEID.
► Montaaž kui põhjuse ja tagajärje ahel.
► Iga plaan peab viima lugu edasi.
► Plaanide järjekorra muutmisel muutub ka tähendus.

TÄHELEPANUPUNKT EHK ANKRUPUNKT

► Inimese silm ei haara tervet pilti tervikuna vaid “skaneerib” seda hüpates ühest punktist teise.
► Sujuva montaaži saavutamiseks peab monteerija alati teadma, mida vaataja antud hetkel vaatab ja mida ta näeb (kuhu on tema silmad “ankurdatud”).
► Montaaži lõikekohas peaks ankrupunkt jääma enamvähem samasse kohta, et vältida hüpet (silmade ja suurel kinoekraanil ka pea pööramist), mis on vaataja jaoks üsna häiriv.
► Hea montaaž on nähtamatu montaaž

TÄHELEPANUPUNKT EHK ANKRUPUNKT

Vaataja näeb:
► Suuremaid objekte enne väiksemaid
► Liikuvaid objekte enne staatilisi
► Eredamaid objekte enne tumedamaid
► Punast värvi enne rohelist
► Fookuses olevaid objekte enne fookusest väljas olevatest

Kaader – kaadrist saab rääkida ka kui ühest paljudest (24,25, 29.97 jne) piltidest, mis filmis sekundisvahelduvad kuid see ei ole praegune teema.

KAADRIVAHETUS

► Igas normaalses filmis kasutatakse montaaži ja film pannakse kokku erinevatest kaadritest.
► Stseeni alguses on tavaliselt üldplaan – see annab tegvuskohast üldise ülevaate
► Edasi vahelduvad erineva plaaniga filmitud kaadrid, olenevalt sellest kuidas filmi stsenaarium ja režissör
ette näevad.
► Ebameeldiv on selline kaadrivahetus kus sama tegelane on mõlemas kaadris samas plaanis ja samas
positsioonis, sama võttenurgaga. Igal juhul ei ole ta järgmises kaadris täpselt samas asendis. Selline
montaaž “hüppab” ja on tüütu vaadata.

Mittelineaarne monteerimine – inglise keeles non-linear video editing system (NLVE) on
kaasaegne digitaalne videotöötlusmeetod, kus on võimalik pääseda ligi videoklipi igale kaadrile igal
ajal. Sarnaneb see “lõikamisele ja kleepimisele” nagu filmikunsti ajaloo alguses tehti, kuid vahe on
selles, et protsess on mittedestruktiivne ning “originaalfilmirulli” ei hakita. Vägagi paindlik
mittelineaarne mittedestruktiivne videotöötlusmeetod võeti kasutusele mõistagi koos
digitaaltehnoloogia sünniga.

Mittedestruktiivne monteerimine – monteerimise viis, kus originaalmaterjali töö käigus ei
rikuta, programm muudab vaid muutuseid endid ehk jätab meelde teostatud muutuste järjekorra (EDL –
edit decision list) ja iga kord, kui muudetud audio või video avatakse ja taasesitatakse, taastakse töötlus
originaalfaili ja EDL’i abil. Protsess on arvutuslikult palju lihtsam ja vähem aeganõudev,
põhimõtteliselt toimub see ühe millisekundiga ühe sekundi video kohta. Iga muutuse eraldi
renderdamine võtaks aega tunduvalt rohkem ning suurendaks kvaliteedikadu igal videotöötluse käigus
tehtud muudatusel ja ümbersalvestusel. Mittedestruktiivsed monteerimisviisid on lineaarne ja
mittelineaarne

Tihti on võimalik mingi stseen näiteks reportaaž või intervjuu filmida nii, et pärast ei olegi tarvis monteerida. Tuleb lihtsalt õigel hetkel teha STOP, muuta rakurssi või plaani, suunata kaamera teisele tegelasele ja edasi salvestada.

30 DEGREE RULE EHK 300 REEGEL”.

Naaberkaadrites peab kaamera liikuma vähemalt 30 kraadi, et vältida objekti ebameeldivat hüpet

180 DEGREE RULE EHK 8-REEGEL

Kaamera ei tohi ületada tegelaste suhtlustelgjoont või tegevuse telgjoont.
Kaamera lubatud sektor on eesmised 180.
Reeglit rikkudes vahetavad tegelased pooled

Nr. 1. Seda joont ei tohi kaamera ületada
Nr. 2. Tegelane vaatab vasakule
Nr.3. Sama tegelane filmitud 180-kraadi reeglit rikkudes. Vaatab paremale. Kui panna

EESRIIE

KAADRI LÕPUL KATAB VAATEVÄLJA KAADRISSE ILMUV SUUR LIIKUVOBJEKT ESIPLAANIL.

Näiteks möödasõitev buss, rong jms.

Pärast eesriiet võib jätkata peaaegu ükskõik millisekaadriga.

SULATAMINE JA HAJUTAMINE

Tänapäevased montaažiprogrammid ja videomikserid võimaldavad nii kahe kaadri ülesulatamist (dissolve) kui ka
hajutamist nii mustaks (dip to black) kui valgeks (dip to white).
Sulatamine muudab montaaži sujuvamaks kuid seda ei tasu üle ekspluateerida. Tavalise kaadrivahetuse puhul piisab paari kuni 6-8 kaadri pikkusest sulatamisest. Pikem sobib hüppama kippuvatele kaadritele.
Hajutamised mustaks või valgeks sobivad stseenide vahele.